Kuigi noortekohus ei kõla esialgu just kõige atraktiivsema lahendusena, on sellel väga kindel ja tõhus läbimõeldud protsess taastava õiguse metoodikat ja praktikat järgides. “Noortekohtu mudel” on justkui noortest koosnev rahunõukogu, kus õpilased tulevad juhtumi korral kokku, et arutada ja leppida üheskoos kokku, kuidas juhtum seljatada ning tekkinud kahju taastada. Istungile on kaasatud kõik juhtumi osapooled, kes saavad kaasa rääkida ning pakkuda oma mõtteid. Protsess on alati vabatahtlik.

Kuidas noortekohtu mudel (lühidalt: noortekohus) töötab?

1. Värbamine algab koolis. Kool pakub noortekohtute mudeli ja taastava õiguse kursust vaba- ja/või valikaine näol, mille viib läbi õpetaja või muu täiskasvanud kooli töötaja, kes on saanud omakorda selle läbiviimiseks vastava koolituse. 

2. Õpilased saavad sellele registreeruda alates 10. klassist, esitades selleks motivatsioonikiri. Väljavalitud õpilased saavad koolituse, mille jooksul saavad nad kogemusi ja tööriistu, et täita kohtus erinevaid rolle.

3. Kui koolis leiab aset ebasoodne juhtum, otsustab juhtumi korral kooli koordinaator koos kooliga (juhtkonnaga), kas seda saab esitada ja kas see esitatakse noortekohtule arutamiseks. Istung määratakse pärast asjassepuutuvate õpilaste ja nende vanemate nõusolekut. Osapoolte oalemine noortekohtus on alati vabatahtlik.

4. Juhtumi istung toimub eelistatavalt kahe nädala jooksul pärast juhtumit. Nii saavad osapooled võimalikult kiire lahenduse ning esimesel võimalusel ühiselt arutada, mis valesti läks, kuidas see olukord parandada, teha kokkulepped ja eluga edasi minna.

5. Istung on kinnine ja kestab tavaliselt 1-2 tundi. Istungi osapooled on järgnevad – kohtunikke on kolm; on üks prokurör/esindaja kooli nimel ning igal kannatanul ja teo toimepanijal on oma advokaat. (vt selgitavalt ka allolevat pilti Hollandi näitel)

Juhtumite näited:

• Klass loomaaias: igal aastal lähevad kõik * kooli esimesed klassid (ca 80 õpilast) loomaaeda väljasõidule. Ühel aastal oli kära korraga kolmes kohas: seltskond viskas toolid terrassile, teine seltskond mängis ahvidega, mis ahve väga häiris ja üks seltskond karjus nii kõvasti, et ka teised loomad läksid pahaseks. Loomaaed eemaldas kohe kõik õpilased loomaaiast ja teatas koolile, et nad pole enam loomaaeda koolina oodatud: kool sattus loomaaia musta nimekirja. Asjaosalised õpilased esitasid noortekohtule end kolmes grupis – kolme erineva juhtumi tõttu. Nad kõik võtsid vastutuse ja kõik tahtsid midagi positiivset tagasi anda. Nad kirjutasid individuaalselt loomaaiale vabanduskirja, mille kool kõigepealt heaks kiitis. Kirjas pakkusid nad ka vabatahtlikku tööd loomaaias mitmeks tunniks – olenevalt igaühe panusest. Kui loomaaed sellega nõus ei oleks, oleks tulnud neil sama palju tunde kooliasju teha. Kool kogus kirjad kokku ja edastas loomaaiale. Loomaaed vastas, et neil on väga hea meel, et kool on teemasse tõsiselt suhtunud ning sellest tulenevalt oli kool taas loomaaeda oodatud.
• Rolleri hävitamine: koolis oli neli õpilast seotud nende kooliga külgneva kortermaja taga järelevalveta jäetud rolleri lõhkumisega. Tüli tekkis korterielanikuga, kelle jälile ei saadud, kuid kahjuks puudutas see vaidlus mitmeid korterielanikke, mis kahjustas kooli mainet. Noortekohus otsustas, et asjasse puutuvad õpilased saadavad kõigile korterielanikele vabanduskirja. Lisaks sisenesid õpilased – õpetaja saatel – korterisse ja asusid elanikega läbirääkimistesse, et näha, kuidas vabanduskiri on vastu võetud ja vajadusel ka isiklikult olukorda selgitada. Nii otsustati taastada kohalike elanike usaldus ja naabruskonnas rahu.

Inimesed reageerivad positiivselt, kui näevad, et rikkumisi, vaidlusi, konflikte ja süütegusid lahendatakse kogukonna sees vastutustundlikul ja taastaval viisil.

Meie nägemus

Näeme tulevikku, kus taastaval õigusel on haridussüsteemis alaline koht. Noortekohtu mudelist saab koolikogukonnas alaline koht, kus tegeletakse noortega seotud väiksemate süütegudega, et saaksime ühiselt üles ehitada rahumeelse ühiskonna.

Kuidas tekkis noortekohtu mudel?

2006. aastal sündis entusiastlikest kohtunikest ja kriminoloogidest koosneval algatusrühmal idee luua Hollandis laste õiguste maja. USA-s näis see algatus olevat eksisteerinud aastaid ja tänaseks on seal üle 1100 noortekohtu. Kaks kohtunikku, Maria Leijten ja Gaby Crince Le Roy, külastasid seejärel 2011. aastal esimest korda Brooklynis (NY) Red Hook noortekohtut. Nad naasid veendumusega, et noortekohtud võivad saada ka Hollandis suureks eduks. 2012. aastal asutati Hollandi Noortekohtute Fond, mis avaldas poliitika ja projektiplaani ning alustas raha kogumist. 2014. aastal algas neljas Amsterdami koolis pilootprojekt, mis viidi edukalt lõpule. Alates 2019. aastast on noortekohtuga koolide arv laienenud kümnetele Hollandi koolidele. Kõigi Hollandi noortekohtute koolide nägemiseks klõpsake siin (list on täienemisel).

Noortekohtud on seega USA ja seejärel Hollandi algatus noorte aktiivseks kaasamiseks õigusse ja õiglusse meie ühiskonnas. MTÜ Youth Courts NL osutab taastava õiguse teenuseid põhi- ja keskkoolides noortekohtute kaudu, mida kasutatakse väiksemate rikkumiste puhul, enne kui neile reageerida kooli distsiplinaarmeetmete või süüteomenetluse kaudu. Pärast edukat pilootprojekti mitmes Amsterdami keskkoolis tegutseb Hollandis nüüdseks ~30 noortekohut. Alaealised noored on selleks spetsiaalselt koolitatud, et nad õpiksid oma (kooli) keskkonnas esinevate juhtumite ja konfliktide korral eakaaslaste suhtes teatud meetodit järgima. Noortekohtu mudelil on järgmised põhiprintsiibid:
1) Kui anname noortele õiged tööriistad, võime õpetada neid konflikte ise lahendama enne, kui tuleb kaasata ametlik kõrgem võim;
2) Noored saavad rohkem teha, kui anname neile enesekindluse ja oskused konflikte lahendada;
3) Tööriistad antakse noortele, koolitades neid spetsiaalselt selle rolli jaoks, mida neilt oodatakse;
4) Kui noor on rikkunud teatud kokkulepet või normi, siis karistamise asemel peame õppima mõistma kahju, mida ta on inimestele ja kogukonnale tekitanud, ja mõtlema, kuidas ta saab tekkinud kahju heastada.

Eestis käivitas 2023. aasta suvel Justiitsministeerium Hollandi pikaaegse praktika ning 10+ aasta kogemuse eeskujul koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga “Nooresõbraliku õigussüsteemi” projekti kaudu ning selle vahendite toel Eesti noortekohtute mudeli pilootprojekti. Täpsemalt on Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna eestvedamisel ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmi “ Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ eelnevalt kindlaksmääratud projektis „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ (ehk “Nooresõbralik õigussüsteem“) toimunud aastatel 2018-2024 mitmeid nooresõbralikke tegevusi ning kasutusele võetud mitmeid sekkumisi, mis on taastava õiguse kesksed. Põhjus on lihtne – taastav õigus on efektiivne meetod, mis on nooresõbralikul lähenemisel vajalik.

22-23.08.2023 toimus pilootprojekti koolide ning poliitikakujundajate esimene kohtumine Haridus- ja Teadusministeeriumis, kus lepiti kokku noortekohtute mudeli esialgne raamistik ja visioon ühiselt Hollandi ekspertidega. Osalevaid koole oli 6.

28-29.11.2023 toimusid esimesed noortekohtu mudeli koolituspäevad.

13-14.02.2024 toimusid viimased noortekohtu mudeli koolituspäevad 6-päevasest koolitusest Hollandi taastava õiguse ja noortekohtute ekspertide eestvedamisel. Osalevaid koole on kokku 8: