Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna eestvedamisel ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmi “ Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ eelnevalt kindlaksmääratud projektis „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ (ehk “Nooresõbralik õigussüsteem“) on toimunud aastatel 2018-2024 mitmeid nooresõbralikke tegevusi ning kasutusele võetud mitmeid sekkumisi, mis on taastava õiguse kesksed.
2023. aasta suvel käivitas Justiitsministeerium Hollandi pikaaegse praktika ning
10+ aasta kogemuse eeskujul koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga “Nooresõbraliku õigussüsteemi” projekti kaudu ning selle vahendite toel taastaval õigusel põhineva noortekohtute mudeli pilootprojekti. Tegu ei ole noortekohtuga selle klassikalises ja juriidilises mõttes (a la nagu on olnud varasem alaealiste komisjon, mis kaotati lõplikult 2018. aastal), vaid tegu on mudeliga, mis annab viisi ja võimaluse noortevahelised konfliktid lahendada noorte endi vahel ja koolisiseselt – ehk konflikti keskuses, milleks on tihti kool. Selline innovaatiline lähenemine aitab ennetada noorte õigusrikkumisi ja lahendada efektiivselt noorte koolisiseseid konflikte, mh vähendades kordusrikkumisi.
Täpsemalt:
Noortekohtud on Hollandi algatus noorte aktiivseks kaasamiseks õigusse ja õiglusse meie ühiskonnas. MTÜ Youth Courts NL osutab taastava õiguse teenuseid põhi- ja keskkoolides noortekohtute kaudu, mida kasutatakse väiksemate rikkumiste puhul, enne kui neile reageerida kooli distsiplinaarmeetmete või süüteomenetluse kaudu. Pärast edukat pilootprojekti mitmes Amsterdami keskkoolis tegutseb Hollandis nüüdseks ~30 noortekohut. Alaealised noored on selleks spetsiaalselt koolitatud, et nad õpiksid oma (kooli) keskkonnas esinevate juhtumite ja konfliktide korral eakaaslaste suhtes teatud meetodit järgima. Noortekohtu mudelil on järgmised põhiprintsiibid:
1) Kui anname noortele õiged tööriistad, võime õpetada neid konflikte ise lahendama enne, kui tuleb kaasata ametlik kõrgem võim;
2) Kui noor on rikkunud teatud kokkulepet või normi, siis karistamise asemel peame õppima mõistma kahju, mida ta on inimestele ja kogukonnale tekitanud, ja mõtlema, kuidas ta saab tekkinud kahju heastada;
3) Noored saavad rohkem ära teha, kui anname neile enesekindluse ja vahendid konflikte lahendada;
4) Tööriistad antakse noortele, koolitades neid spetsiaalselt selle rolli jaoks, mida neilt oodatakse.
22-23.08.2023 pilootprojektis osalevate koolide ning poliitikakujundajate esimene kohtumine Haridus- ja Teadusministeeriumis, kus lepiti kokku noortekohtute mudeli esialgne raamistik ja visioon ühiselt Hollandi ekspertidega. Osalevaid koole oli 6.
28-29.11.2023 toimusid esimesed noortekohtu mudeli koolituspäevad.
13-14.02.2024 toimusid viimased noortekohtu mudeli koolituspäevad 6-päevasest koolitusest Hollandi taastava õiguse ja noortekohtute ekspertide eestvedamisel.
Noortekohtu mudeli piloteerijad
2024. aasta sügisest piloteerivad noortekohtute mudelit kokku 8 kooli üle Eesti – see toimub Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Saaremaa Gümnaasiumi eestvedamisel, mh kaaspiloteerijad on Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Ühisgümnaasium, Tõnismäe Riigigümnaasium, Kuristiku gümnaasium, Elva Gümnaasium, Võru Gümnaasium.
Kadrioru Saksa Gümnaasium
kaaskoordinaator ning piloteerija
Kontaktisik: Mihkel Kõrbe.
Tallinna Inglise Kolledž
piloteerija
Kontaktisikud: Kaia Norberg, Ester Rooste, Svetlana Põdder
Tallinna Ühisgümnaasium
piloteerija
Kontaktisikud: Margit Timakov ja
Grete Maria Neppo
Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium
piloteerija
Kontaktisik: Kaarel Aadli
Tallinna Kuristiku Gümnaasium
piloteerija
Kontaktisik: Aiki Pärle
Saaremaa Gümnaasium
piloteerija
Kontaktisik: Mihkel Kõrbe
Elva Gümnaasium
piloteerija
Kontaktisikud: Agnes-Gertrud
Aavaste, Liis Org
Võru Gümnaasium
piloteerija
Kontaktisikud: Marina Kraft,
Maivi Liiskmann
Kui oled huvitatud, et algatada koolis noortekohtu mudeli ja taastava õiguse kursus, kontakteeru noortekohtute koordinaatoriga Mihkel Kõrbe mihkel.korbe@ksg.edu.ee.
Lisa kommentaar