“Taastav õigus meie elus”

Justiitsministeeriumi korraldatud esseekonkursi eesmärk oli innustada ja algatada arutelu taastava õiguse üle Eesti noorte seas ning tunnustada parimaid esseekirjutajaid. Konkursile olid oodatud analüütilised esseed, mis arutlesid taastava õiguse kontseptsiooni üle ning kaalusid selle rakendamise võimalusi enda elus, oma lähedaste elus või ühiskonnas laiemalt. Konkursil võisid osaleda kõik Eesti noored vanuses 1419.
Essee arutlesid taastava õiguse üle, kuid täpsema suunitluse valis autor.

Justiitsministeerium ootas arutlema esseesid järgnevates küsimustes:
1.    Kui olen teinud kellelegi halba, siis kuidas ma saaksin selle eest vastutuse võtta ja tehtu kannatanule heastada?
2.    Mida halba on mulle tehtud ning kuidas teo eest vastutav inimene saaks selle mulle heastada?
3.    Taastav õigus minu ja minu eakaaslaste eludes – kas ja kuidas olen oma elus tähele pannud taastava õiguse rakendamist? Kui ei, kuidas oleks see võimalik?
4.    Mida saaksin tulevikus teha paremini, et ennetada või lahendada oma elus tekkinud konflikte? 
5.    Kas ja miks pean kasulikuks taastava õiguse meetodite rakendamist? Kuidas saaksid taastavat õigust rakendada minu lähedased? Kuidas saaks taastavat õigust rakendada Eestis laiemalt?

Konkurssi rahastati Norra finantsmehhanismide 2014—2021 toel projektist „Nooresõbralik õigussüsteem“. Loe lähemalt: https://www.just.ee/esseekonkurss

Tutvu taastava õiguse kontseptsiooniga:

Ühiskonnas ja inimeste vahel esineb erinevaid konflikte, millele otsitakse teadlikult püsivaid, kahju heastavaid lahendusi. Taastav õigus on üks konflikti lahendamise viise, mis kogub maailmas järjest enam populaarsust – seda võib vaadata kui alternatiivset konfliktide lahendamise viisi, mis toob kokku konflikti osapooled, et juhtunust avatult rääkida, mida formaalsed protsessid tihtipeale nii süvendatult ei võimalda. Taastaval õigusel põhinev lähenemine konfliktide ennetamisele ja lahendamisele ning õigusrikkumiste tagajärjel tekkinud kahju heastamisele toob kaasa häid tulemusi nii konkreetse konflikti osapooltele kui ühiskonnale laiemalt.

Üks võimalus on vaadata taastavat õigust kui protsessi, kus kõik osapooled, kellel on seos konkreetse konflikti või rikkumisega, saavad kokku, et ühiselt leida lahendus, kuidas teo tagajärgedega toime tulla, võttes arvesse selle võimalikke mõjusid tulevikus. Taastava õiguse eesmärk on osapooled kokku tuua, anda selgitamise ja ärakuulamise võimalus ja jõuda juhitud protsessi kaudu kokkuleppele, kuidas tekkinud kahju hüvitada ja õiglustunne taastada. Taastava õiguse protsessid on üles ehitatud selliselt, et kannatanul oleks turvaline juhtunust rääkida ja toimepanija saaks tehtu eest vastutuse võtta. Seega pole küsimus selles, kes on süüdi ja kuidas teda karistada, vaid milline kahju on tekkinud ja kuidas seda heastada. Protsessi tagajärjel tunnevad mõlemad osapooled end ideaalis ära kuulatuna ja mõistetuna. 

Selline lähenemine kaasab turvalise keskkonna loomisse kõiki osapooli, annab kõigile vastutuse ja kohustused. Eesti kriminaalõigussüsteemis on taastava õiguse eesmärk muuta kriminaalmenetlus inimkesksemaks ja ohvrisõbralikumaks. Konflikti või kuriteo heastamisel tuleb arvestada kannatanu soove, tema üleelamisi ja tema isikut. Taastav õigus sobib ka juhtumite puhul, kus piir kannatanu ja toimepanija vahel on hägune ja mõlemad osapooled on konflikti aktiivselt üleval hoidnud (nt naabrite vahelised tülid, konfliktid kogukonnas, koolis, kaklused). Sel juhul käsitletakse inimesi võrdsete osapooltena, kellele antakse üle vastutus tekkinud konflikti osas ning toetatakse nende endi initsiatiivi lahenduste ja kokkulepete saavutamiseks.

Taastav õigus ei tähista kindlat protsessi või meetodit, vaid olulisi põhimõtteid, mis loovad aluse reageerimiseks konfliktile või õigusrikkumisele ja selle tagajärgedele. Peamisteks märksõnadeks on siin tõde, õiglus, osapoolte füüsiline ja emotsionaalne turvalisus, kannatanu ja toimepanija õiguste austamine, kahju heastamine, solidaarsus, vastastikune austus ja väärikus, vabatahtlikkus, protsessi ja selle tulemuste läbipaistvus. 

Kahjude heastamine võib olla materiaalne (kahjude hüvitamine) või mittemateriaalne/sümboolne (juhtunu kinnitamine, andeks palumine, ametlik vabandus, teo avalik tunnistamine, lubadus tehtut mitte korrata või vabatahtlik töö kogukonna heaks). Sageli jõutakse taastava õiguse protsessi käigus mõlemat tüüpi heastamiseni. Kuigi taastava õiguse protsessi eesmärk ei ole osapoolte leppimine, siis sageli kaasneb see kahju heastamisega.

Taastava õiguse aluseks on arusaam, et konflikti või kuriteo järel on kohustus taastada tasakaal, mis konflikti või kuriteo tagajärjel sai rikutud. Sellest saavad kasu nii ohver kui ka teo toimepanija ning neid ümbritsevad inimesed laiemalt. Näiteks võiks taastavaks õiguseks lugeda olukorda, kui X lõhub isiku Y vaasi, siis ostab X uue vaasi asemele ning kingib selle isikule Y – seeläbi on võtnud X vastutuse juhtunu eest ning taastanud algse olukorra. Samas kui Y-l oli vaasi suhtes erilised tunded ning sellel oli tema jaoks emotsionaalne väärtus, ei pruugi olla olukord Y kui olukorra ohvri jaoks taastatud. Seetõttu on oluline diskussioon ja arutelu teo toimepanija ja kannatanu vahel, et tekiks arusaam selle üle, mida kannatanu vajaks, et olukord saaks tema jaoks sobiva lahenduse. Seega on taastava õiguse keskmes eelkõige õiglustunne taastamine ohvri jaoks. Näiteks võiks varasemas olukorras olla Y jaoks sobivaks lahenduseks hoopis see, kui X annab Y-le raha, et ta saaks minna vaasi meisterdamise kursustele või hoopis see, kui X palub Y käest vabandust.

Taastava õiguse protsessis võtab teo toimepanija (toimunud teo eest) vastutuse.


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga